M 6.49 Andmebaasi varundamine


Algatamise eest vastutavad: IT-juht, IT-turvaosakond
Rakendamise eest vastutavad: administraator

Operatsioonisüsteemide andmevarundusprogrammide kasutamine ei ole andmebaasisüsteemi andmete täielikuks varundamiseks reeglina piisav. Vastavad programmid moodustavad sageli ainult vahelüli, mille kaudu saab varundamisele kuuluvaid andmeid kirjutada mõnele andmekandjale. DBMSi ja andmete varundamiseks tuleb enamike andmebaasitoodete puhul rakendada vastavaid DBMSi teenusprogramme. Kõige lihtsam andmete varundamisviis, mis on ühtlasi ka kõige turvalisem valik, on andmebaasi andmetest täieliku varukoopia loomineväljalülitatud seisundis. Varunduse käigus salvestatakse kõik andmebaasi kuuluvad andmed varunduse andmekandjale. Tihti pole aga antud protseduuri teostamine võimalik, kas nt andmebaasile kehtivate käideldavusnõuete või varundamisele kuuluva suure andmemahu tõttu.
Eelpool kirjeldatud täieliku varukoopia loomise alternatiiviks on andmebaasi online -varundus. Selle variandi puhul leiab varundus aset igapäevase kasutuse raames, st andmebaasi ei ole tarvis tööst välja lülitada. Antud varundusvariandi puudusteks on asjaolu, et ebakõlasid pole võimalik täielikult vältida ning fakt, et andmebaasi hävimise juhuks peab ka selle variandi puhul siiski eksisteerima ka veel täiendav offline -varundus, mille abil saab online -varundust taastada. Sel põhjusel tuleks online -andmevarundusi teha ainult siis, kui andmebaasi puhul nõutakse permanentset käideldavust. Sellele vaatamata ei tohiks täies mahus offline -varundusest loobuda, vaid need vastuvõetavate pikemate ajavahemike möödudes siiski läbi viia.
Üheks täiendavaks võimaluseks on andmebaasi osaline varundamine. Seda tuleks rakendada alati neil juhtudel, kus varundatava andmebaasi maht on liiga suur, et seda täies mahus korraga varundada. Vastavad piirangud võivad tekkida nt asjaolust, et varunduse andmekandjate salvestusruum ei ole piisav, või siis napib ajalist ressurssi täieliku andmevarunduse läbiviimiseks.
Võimalusel tuleks alati kahe offline -varunduse vahele jäävad transaktsioonid arhiveerida. Oracle pakub nt võimalust lülitada andmebaasis sisse nn ARCHIVE Mode . Transaktsioonid salvestatakse Oracle puhul nn log -failidesse, millest eksisteerib erinevaid versioone. Kõik logifailid täituvad üksteise järel infoga ning kui kõik logifailid saavad täis, hakatakse neid algusest jälle üle kirjutama. ARCHIVE-Mode loob nimetatud log -failidest enne nende ülekirjutamist varukoopiad. Sellise lahenduse puhul on võimalik andmebaasi hävimise korral kõiki aset leidnud transaktsioone taastada täies mahus. Ka selle variandi puhul on siiski eelduseks, et andmebaasist peab eksisteerima täiemahuline varukoopia. Asjakohase Recorvery -protsessi kestus kasvab vastavalt sellele, kui paljusid arhiveeritud log -faile on tarvis uuesti sisse lugeda.

Andmebaasisüsteemi andmete varundamiseks on tarvis luua eraldi andmevarunduskontseptsioon. Nimetatud kontseptsiooni mõjutavad järgnevad faktorid:
  • Andmebaasi käideldavusnõuded - Juhul, kui andmebaas peab olema tööpäeviti ööpäevaringselt käideldav, saab täielikku andmevarundust läbi viia ainult nädalavahetusel, kuna enamasti tuleb andmebaas selleks otstarbeks eelnevalt välja lülitada.
  • Andmemahud - Varundamisele kuuluvate andmete kogumahtu tuleb võrrelda kasutada olevate varundusandmekandjate salvestusruumiga. Võrdluse käigus tuleb kindlaks teha, kas andmekandjate salvestusruum (nt üks DAT-lint ühe varunduse kohta) on piisav andmebaasis oleva andmemahu varundamiseks. Juhul, kui see ei ole piisav, tuleb koostada andmevarunduskontseptsioon, mis näeb ette varundamisprotsessi jagamise osadeks. See võib nt tähendada, et erinevate rakenduste või andmebaasi erinevate osade andmeid varundatakse alati vahelduvalt, st varundatakse ainult värsked muudatused. Osalise andmevarunduse võimalikkus sõltub kasutatavast andmebaasi tarkvarast.
  • Maksimaalselt talutav andmekadu - Siin tuleb kindlaks määrata, kas andmebaasi hävimise puhul on ühe päeva andmete kaotsiminek vastuvõetav, või tuleb andmebaas taastada kuni viimase asetleidnud transaktsioonini. Täielik taastamine on vajalik enamasti neil juhtudel, kus andmetele on kehtestatud kõrged käideldavus- või terviklusnõuded.
  • Taaskäivitusaeg - Kindlaks tuleb määrata ka aeg, mis tohib kuluda andmebaasi taastamiseks pärast avariid, ilma et see rikuks andmebaasi käideldavusnõudeid.
  • Andmebaasitarkvara poolt pakutavad andmevarunduslahendused - Andmebaasitarkvarad ei toeta reeglina kõiki mõeldavaid andmevarudnusvõimalusi, nt puudub paljudel osalise andmevarunduse tugi. Seetõttu tuleb igal konkreetsel juhul kontrollida, kas koostatud andmevarunduskontseptsiooni on ka reaalselt võimalik olemasolevate mehhanismidega ellu rakendada.

Selle loetletud info põhjal on võimalik koostada andmebaasidele vajalik andmevarunduskontseptsioon. Vastavas varunduskontseptsioonis (vt B 1.4 Andmevarunduspoliitika) määratakse muuhulgas kindlaks järgnevad aspektid:

  • Korrakohase andmevarunduse läbiviimise eest vastutavad isikud
  • Andmebaasi varundamise ajalised intervallid
  • Andmebaasi varundamise viis
  • Andmebaasi varundamistööde ajad
  • Varundatava andmemahu spetsifikatsioon varunduse lõikes
  • Andmevarunduse dokumenteerimise viis
  • Andmevarunduseks kasutatavate andmekandjate hoiukoht

Näide
Varundamine esmaspäevast laupäevani.
  • Algusaeg: hommikuti kell 3.00.
  • Andmetest luuakse täielik varukoopia, milleks ei lülitata andmebaasi välja, vaid rakendatakse DBMSi online -varundamisvõimalust.
Varundamine pühapäeviti
  • Algusaeg: hommikuti kell 3.00.
  • Andmebaas lülitatakse välja ning kogu andmebaasi mahus luuakse täielik varukoopia.

Täiendavad kontrollküsimused:
  • Kas on olemas dokumentatsioon, mis kirjeldab, kuidas taastada andmebaasi pärast selle avariid?
  • Kas institutsioonil on olemas dokumenteeritud värske andmebaaside andmevarunduskontseptsioon?
  • Kuidas toimub töötajate teavitamine neid puudutava kontseptsiooni osa kohta?
  • Kas kontseptsiooni järgimist kontrollitakse?
  • Kuidas arvestatakse mõjufaktorite võimalikku muutumist?